Värvikaart – kõik 24 tooni

Lapse esimene "oma värv" – helepunane on sageli 3–5-aastaste lemmik, sest see seostub rõõmu ja mänguga. Kasutage nt lillede, südamete, pilvede ja õhtupuna kujutamiseks.

Tugevam ja heledam roosa sugulane. Sobib, kui soovite pilti silmapaistvaks muuta või detaili rõhutada. Lapsed kasutavad roosat sageli lillede sisude ja rõivaste kaunistuste jaoks.

Pehme, veidi murtud helepunane – nagu beebi põskedel, kevadõuna õies või hommikupäikese esimestes kiirtes. Õrn toon, mis sobib väikeste detailide õrnaks käsitlemiseks.

Goethe värviõpetuse üks põhipunkte – puhas tugev punane, mis on soojem kui tulekahju punane. Kasutage õuna koorele, jõululillele ja kõige kaunistavamatele detailidele.

Rõõmus ja ere punane, millel on veidi kollast tooni – nagu küps õun puu otsas. See on sageli laste lemmikpunane, sest see on ere, kuid mitte ärritavalt tugev silmadele.

Päikeseloojang, kõrvits, sügisleht. Oranž ühendab kollase rõõmsameelsuse ja punase jõu ning on üks meie soojemaid värve. Sobib eriti sügise ja õhtuste aegade kujutamiseks.

Soe, veidi oranži poole kalduv kollane. Tugev, kuid mitte ere – hea alternatiiv, kui soovite kollast, mis ei pimesta. Sobib hilissuvistele põldudele, õlgedele ja sügislehtede toonidele.

Goethe värviõpetuse puhas põhikollane – ere, külmem kui kuldkollane. See on "päike teie joonistuses". Kasutage ka sidrunite, võilillede ja kevadpäikese kujutamiseks.

Ere kollakasroheline – kevad just enne, kui kask lehed saab, äsja avanenud pirnileht. Roheline, värske ja üllatav – sobib kevadise energia kujutamiseks ja äratab joonistuse ellu.

Kuuse või okasmetsa tume sügavus – sambla toon sügaval metsas. Kasutage, kui soovite metsale kaalukust ja vaikust. Koos kuldkollasega loob sügistooni.

Suvepäeva helesinine – lai ja avatud. Laste lemmiksinine, sest see on ere, kuid mitte karm. Sobib taevale, järvele, suveveele ja loori toonidele.

Sügav, intensiivne sinine – nagu meri pilvisel päeval või hilisõhtul. Goethe värviõpetuse põhisiniseid. Annab pildile kaalukust ja sügavust.

Klassikaline "kunstnike sinine" – ere, tugev ja veidi violeti poole kalduv. Renessansi maalid kasutasid seda Maarja rüüle. Sobib tugevate siniste piltide ja rõhutuste jaoks.

Hele sinakas-punane – nagu lavendliõis või suveõhtu just enne pimedust. Õrn ja unenäoline toon, mis sobib rahulikesse maastikesse ja õhtuhetkedesse.

Kuninglik, sügav punakassinine – nagu kannikese või marjapuu lehtede toon sügisel. Goethe värviõpetuse täiendvärv kollasele. Tugev värv, mis eristub pildist selgelt.

Ere helesinine, veidi roheka varjundiga – nagu ujumisbasseini vesi või troopiline meri. Tugev, värske värv, mis sobib suve teemadesse ja rõhutustesse.

Soe, veidi punaka varjundiga pruun – nagu kastani koor või hobuse karvkate. Kasutage puude tüvedele, loomadele ja sügisese maa toonidele.

Maa, muld, vanade puude tumedad südamikud. Annab pildile juured – põhivärvi, mis toetab kõrgemal olevaid eredamaid värve.

Kontrastvärv, mis annab pildil teistele värvidele jõudu. Kasutage piirjoontele, varjudele ja rõhutustele. Lapsed kasutavad musta eriti silmadele ja kontuuridele.

Vihm, udu, kivi, talvine taevas. Hall rahustab pilti ja annab teistele värvidele ruumi hingata. Sobib kuuvalguse, kivide ja talviste maastike jaoks.

Esiletõstmise värv tumedatele paberitele või segamiseks teiste värvidega. Kasuta valget detailide jaoks: silmade valguspunktid, lume peegeldus ja kuu pind.

Särav metallik toon, mis annab joonistusele erilise meeleolu. Sobib kosmose-, kivikaunistuste, jõulu- ja talviste teemade jaoks. Lapsed armastavad hõbeda sära.

Soe metallik kuld – nagu keskaegsete illustratsioonide kullatised. Sobib kroonide, tähtede, sügispuude ja eriliste esiletõstmise kohtade jaoks. Muudab joonistuse pidulikuks.

Vase enda toon – soe punakaspruun metallik läige. Haruldasem värv, mis sobib näiteks sügislehtede, vana anuma või rebase karvkatte kujutamiseks.